Tõrva Vanamõisa järvel taasavati suurejoonelise vaatemängu saatel Baltimaade kõrgeim vettehüppetorn, mis nüüd kannab nime Lõvitorn.
Tegemist on torniga, mis on loodud asendama legendaarset Vanamõisa hüppetorni. Populaarse suvituskoha uus torn on eelmisest kõrgem.
Lõvitorni viimase platvormi kõrgus veepinnast on 11 meetrit, kogu torni kõrgus koos valgustimastidega ulatub 14 meetrini. Vana torni viimane platvorm oli kümme meetrit veepinnast, lisaks käsipuu üks meeter.
«See on meie objekt, mida inimesed teavad. See on meile, tõrvakatele, ülioluline. On väga hea meel, et see on saanud korda ning veel nii uhke visuaalse kuue. See on tõeliselt ilus vaatamisväärsus,» ütles Tõrva vallavanem Helen Elias laupäeval toimunud avamisel.
«See torn ei ole vaid silmapaistev vettehüppetorn, vaid sümbol julgetest ideedest, koostööst ja armastusest oma kodukoha vastu,» lisas ta. «Vanamõisa hüppetorn on alati olnud sümbol, mille järgi pea igaüks Eestis Tõrvat tunneb. Nüüd, kui torn on visuaalselt saanud veel eripalgelisemaks ja valgustatud, saame tõrvakatena olla veel uhkemad. Olen üsna veendunud, et tee Tõrva leitakse Eestimaa eri paikadest.»
Torni tegemisel olid takistused
Lõvitorni autor on kohalik mees Jaanis Ilves. Vallavanema sõnul loob Ilvese lennukas visioon ja pühendumus Tõrvale visuaalset ilmet läbi mitmesuguste projektide. «Tema ideest on sündinud midagi, mis kutsub inimesi siia imetlema ja kogema suvemõnusid,» sõnas Helen Elias.
See torn ei ole vaid silmapaistev vettehüppetorn, vaid sümbol julgetest ideedest, koostööst ja armastusest oma kodukoha vastu.
Helen Elias
Tõrva vallavanem
Jaanis Ilvese kinnitusel oli torni tegemisel kaks suurt takistust. «Suur tuulekoormus ja väike kogus raha,» märkis ta. «Algul tahtsin teha maailma äkilisemat torni. Niimoodi, et ülemisele korrusele ei saakski lapsed minna. See oleks olnud nii keeruline ja astmed nii kõrged, et ainult tegijad saanuks üles minna. Aga sellest muudkui lihtsustasime ja lihtsustasime ning surusime kokku ja selline see nüüd saigi. Oleks raha rohkem olnud, oleks tulnud maailma ägedaim. Aga nutta ei ole ka mõtet.»
Kas ta ise on juba Lõvitornist hüpanud? «Ei. Olen 61-aastane,» muigas ta. «Aga hüppan küll, kuid mitte ülevalt, vaid teiselt või kolmandalt korruselt.»
Tõrvas tegutseva Shroomwell OÜ juhatuse liikme Siim Kabritsa sõnul on Lõvitorn ilusti tehtud. «Lõvi on loomade kuningas. Lõvi on sümbol. Ja sümbolitel on elus suur tähendus. Just julgus, mis on vapratel ja edukatel, on lõvile omane. Nimedel on jõud,» mainis tõrvakas.
«Tõrva puhul on näha julgust teha asju, mida teised ei tee. Mõelda suuremalt ja julgemalt, teha suuremalt kui enamik Eesti omavalitsusi. See on praegu Tõrva puhul ka näha, kuidas edu toob järjest rohkem siia turiste ja kuidas kohalikud ettevõtjad tahavad kodupaika panustada,» lisas ta.
Poisse innustasid hüppama julged tüdrukud
Siim Kabrits märkis, et naistes on jõud. «Tegin oma esimese vettehüppe siit tornist siis, kui olin 12-aastane. Tänu tüdrukutele julgesin ka mina. Olime poistega tornis. Minust natuke vanemad kaksikud tüdrukud hüppasid tornist alla. Meil, poistel, jalad all värisesid, aga me ei tahtnud trepist ka alla tulla. Teadsime, et kui juba tüdrukud hüppasid, peame meie ka. Me ei saanud olla kehvemad. Naistes on see vägi olemas. Ja nii saigi esimene hüpe tehtud,» meenutas ta.
Jaanis Ilvese kinnitusel oli torni tegemisel kaks suurt takistust. «Suur tuulekoormus ja väike kogus raha,» märkis ta.
Kas ta nüüd julgeb alla hüpata? «Naljaga pooleks ütlen, et kui vallavanem hüppab Lõvitornist alla, hüppan mina ka,» muigas ta.
Vallavanem Helen Elias kutsus üles järvel teistega arvestama. «Kutsun kõiki hüppajaid üles ettevaatlikkusele ja mõistlikkusele nii enda kui teiste suhtes. Iga hüpe Lõvitornist olgu julge, aga tark. Olgu see omamoodi elamus, mis jääb meelde, aga mitte mure, mis jääb varjutama.»
Torni avamistseremooniale järgnes Vanamõisa järve ääres Bedwettersi kontsert. Bändi energiline esinemine andis suvele ametliku avapaugu.
Lõvitorni ehitus läks maksma 229 785 eurot. Ehituseks on vald saanud toetust 108 000 eurot maakondade arengustrateegia elluviimise toetusmeetmest ning ülejäänud summa tuli valla eelarvest.
Inspiratsiooni saadi joogilt
Tõrva vallavanem ja RVT Ehitus OÜ esindaja allkirjastasid Vanamõisa järve hüppetorni rekonstrueerimise ehituslepingu eelmise aasta detsembris. Lisaks ehituslepingule allkirjastas vald ka koostöölepingu Shroomwell OÜ juhatuse liikme Siim Kabritsa ja Tõrva Tarbijate Ühistu juhatuse liikme Ilona Osijärvega.
Koostööleping sõlmiti eesmärgiga toetada hüppetorni uuendamist – ostes Tõrva Coopidest Shroomwelli Focus State lõvijooki, panustatakse 40 senti igalt ostetult karastusjoogilt Lõvitorni uuendamisse. Lõvitorni nime inspiratsiooniks on samuti Focus State Lõvijoogi karastusjook.
Naljaga pooleks ütlen, et kui vallavanem hüppab Lõvitornist alla, hüppan mina ka.
Siim Kabrits
Shroomwell OÜ juhatuse liige
Uue hüppetorni esimesed eskiisid valmisid eelmise aasta märtsis ning kogu ehitusprojekt sai kaante vahele mullu augustis. Arhitektuurse väärtuse andis tornile Jaanis Ilves, torni konstruktiivse tööprojekti autor on OÜ Roolaht ja Partnerid ning vaiad projekteeris OÜ EstKONSULT.
Valgustusprojekti autor on OÜ Landhill Consult. Ehitustöid viis läbi RVT Ehitus OÜ, ehitustööd algasid tänavu veebruaris ning torn valmis mai lõpuks.
Vald uuendab ka ranna-ala
Vallavalitsuse teatel on sel ja järgmisel aastal plaanis uuendada ka Vanamõisa ranna-ala. Praeguseks on korrastatud sillad ja pingid, uuendatud võrkpalliväljak ning lisatud varjualuseid. Edasiste tööde eesmärk on kujundada maastikuarhitektuurne ja arhitektuurne lahendus koos rannahoone, supelranna-, puhke-, spordi- ja muude ranna-ala kujundusrajatistega.
Ranna-alas tekib valla info järgi kaks tsooni – laste-ala ning supelranna puhke- ja virgestusala, kus on astmeline päikeseterrass, rannatoolid ja varjualused, välitrenažöörid, lauatenniselaud, rannavõrkpalliväljak jms. Rannahoonesse on kavandatud rannavalveruum, WC-d, varustuse hoiuruum ning kohvik.
Selle terviklahenduse elluviimiseks taotleb vald samuti lisarahastust maakondade arengustrateegia elluviimise toetusmeetmest. Sealhulgas plaanib vald katta ka sellest meetmest tagasiulatuvalt torni valgustuse maksumust.
Esimene torn valmis 1950. aastatel
1955. aastal kolis Tõrva elama vettehüppaja Helvi Vinogradov (Ubina) koos ujujast abikaasa Taavetiga. Nende eestvedamisel sai alguse suur ettevõtmine – Vanamõisa vabaõhuujula rajamine.
Toona Tõrva keskkooli kehalise kasvatuse õpetaja olnud Helvi tõdes juba 1956. aastal ajalehes Uus Elu, et olemasolev ujula Vanamõisa järvel on vana ja lagunenud. «Hüppetorn on ehitatud selliselt, et hüpete sooritamine sealt on kardetav. Ujulas on raske organiseerida treeningut, rääkimata algajate õpetamisest, mis sügava vee tõttu on peaaegu võimatu,» kirjeldas ta toona. Ei läinud palju mööda ning juba varsti avatigi uhiuus ujula ja hüppetorn.